Samamoodi kui rikkused väärastasid terve riigi, väärastas tsivilisatsiooni kõrgareng üleüldise allkäigu taustal, terve bütsantsi rahva, surudes alla igasuguse arengu, kuna kõik mida vajatakse on olemas. Kõigele sellele lisandus veel Impeeriumi keisrite Aasia- despotistlik valitsemistiil, mille tõttu riigi asjade üle otsustas väike seltskond inimesi, kes tihti juhindusid enda huvidest. Tulemusena, rahva huve tihti ei järgitud ning veel lisaks hakati peale surum võõrast elulaadi ja religiooni. Kogu selle tulemusena, rahvas väsis olemast. Seda on näha eeljõige selle järgi, et Bütsantsi lõpuks oli riigi aladel ülerahvastatud 1000 kloostrit, kuhu inemesed reaalsuse eest põgenesid. Analüüs Rooma riigi jagunemisel tekinud Lääne- ja Ida- Rooma lõid aluse kahe erineva kultuuri tekkeks. Nimelt Läänes, õigusriikide näol, domineeriv katoliku-ladina kultuur, ning idas
Sakraalehitised on võimsad. Sakraalehitised on lihtsad Kunst Toretsevad ja Jumalateenistusel must valged. Ainstaks ehteks on missad ja liturgiad on altaripilt ja orel Luterikirik hakkas paganlikku mõtteviisi välja surum ja tõi Maades, kus valitses katolikkirik ellu kolm olulist väärtust. 1. Mentaliteet valitses ka paganlik mõtteviis ehk Töö ülistamine 2. Sund mentaliteet praktilise elu poole, eelkõige materiaalse elu poole 3. Isiklik initsatiiv
vool tugevrsega 5A- Lcirlke, millirr..l
vool tugevrsega 5A- Lcirlke, millirr..l