hiiepuud, millel erilised võimed. Mõiste manalane tähendab ilmselt maa-alust. Germaanlaste eeskujul on ka meil kujunenud riigi-idee; jumalateriik, hiiduderiik, surnuteriik jne, millest viimast nimetatakse ka toonela riigiks. Tooni mõistet võib käsitleda jällegi, kui surnu isikut. Surnu elu on samasugune kui maine, toimetused samasugused. Eesti algupärase surnuteusu kujutelmade ainsaks primaarseks lähtekohaks on surnu ise oma hinge, laiba ja asukohaga. Surnutes peituva jõu häsaohtlikkus kohustab elavaid hoolekandele surnu heaolu eest. Kujuneb surnutekultus, matussööming, surnute mälestamine hingedepäeval. Hingedeajal väärtustati hõimuhinge, see väljendab armastust omaste ja kodu vastu. 15. Mineviku õpetus tulevikule. Elu loomulik ja orgaaniline jatkumine hoolimata väliseist muutusist, olevase sõltuvus minevasest, veresugulase kõikehaarva ühtekuuluvustunne ja sellest väljavõrsunud harras esivanemate kultus - siin on
Psühholoogiline/ Kogemuspõhine Kirjeldavad hirmuseisundeis öösel unes kogetu põhjal; luupainajad või siis ka erootilised kogemused unes. Unenäod genereerivad vaimolendeid. Kogemused on reaalsed ja ka vaimolendid on reaalsed. Žanripõhine, kus tihti elatakse läbi seda mida on varem kogetud või millest on loetud. Esindaja Bachtin ja Medvedjev. 39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas. Vanasti nähti surnutes pühakuid ja esivanemaid hoiti au sees, kristluse pealetungiga see asi aga muutus, tuttavaks said kodukäija, kurat surnu kujul, unenäolised viirastuskujud. Kristlus nägi surnuid kui hingi, kes on puhastustules. Kirikuisad teatasid, et surnu kannatab seal, kus ta patustas. Inimene võib tagasi tulla ka füüsilise kehastusena. Hing lahkub kehast aga keha elab edasi. Nii tekibki oht, et keegi võib selle keha üle võtta. Seetõttu tegeletaksegi rituaalidega, et keha kaitsta võõraste eest