Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"surnutempli" - 3 õppematerjali

Vaaraode allikad
1
doc

Vaaraode allikad

pikka aega J. F. Champollion. Sealt sai ta väga palju informatsiooni, mis hiljem, töötades Rosette'i kiviga, ennast kuhjaga ära tasus. Seda kivi kasutas ta hieroglüüfide laiaulatuslikuks desifreerimiseks. Huvitav on ka asjaolu, et seda kivi millega ta töötas, ei näinud ta ise kunagi. Sellele on raiutud kolm erinevat kirja. Ülemised kaks on egiptuse kirjad, alumine on kreeka keeles. Väga kasulik allikas vaaraode ja kuningate määratlemisel, on ka Seti I surnutempli Esivanemate saali koridori seinal. Selle väga kõvasti kahjustatud duplikaat leiti lähedal asuvast Ramses II templist. Üks kõige ulatuslikumaid kuningate ja vaaraode nimistuid on aga kivisse raiutud Saqqara kuningate nimistu, mis asub Kairo Egiptuse Muuseumis. Sel on 47 vaarao kartusid, kuigi algselt oli neid 58. Leidsin need loetud tekstid väga huvitavad! Sain teada väga paljut uut kuningate ning

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Referaat Ramses II-st 11 klassis
5
doc

Referaat Ramses II-st 11.klassis

Ehitaja Ramses Ramses II ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades. Üheltki Egiptuse kuningalt pole säilinud nii palju ehitisi, nii palju templeid kui Ramses II-lt. Ka monumentide ehitajana ületab Ramses II kõik teised Egiptuse vaaraod. Ta tegi juurdeehitusi Karnaki ja Luxori suurtele templitele, lõpetas oma isa Seti surnutempli nii Gurnas kui ka Abydoses ning ehitas sinna lähedale oma templi. Samuti püstitas ta hiiglasliku surnutempli Teebasse Niiluse läänekaldale. Ramsese suurimaks ehitustööks tuleb pidada Nuubias Abu Simbelis kahe mäekülje sisse raiutud templit. Suur tempel on vastupandamatult suursugune, esiküljel neli

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Arutlus- Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse-
2
doc

Arutlus " Kuhu ja miks läheksin reisil Egiptusesse?"

Minnes oma reisil edasi, külastaksin järgmisena püramiididele päris lähedal asuvat kuninganna Hatsepsuti surnutemplit, mis on kolmeastmeline ning väga hästi säilinud tempel. Hatsepsuti tempel on kavandatud hiigelsuurena. Ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, justkui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku. Seda nimetatakse kaljutempliks. Eriti huvitavaks teeb kuninganna Hatsepsuti templi see, et 19. sajandil leiti Hatshepsuti surnutempli kõrvalt suurim seniavastatud kuninglike muumiate peidupaik. Edasi rännates läheksin Khnumi templisse, mille juurde viib tee läbi turutänavate. Tempel on pühendatud Khnumile, kes oli pottseppade jumal ning kes olevat valmis voolinud esimesed inimolendid. Templi põhiliseks omapäraks on see, et templi hüpostüülsaal asub 9 meetrit maapinnast allpool. Kui majad, mis asusid templi ümber ära lagunesid, ehitati järgmised

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun