teooriaid, mis võisid olla just sellise hauakujunduse põhjuseks. Tema ideede lähtekohaks on mõte, et vastupidiselt egiptuse uskumustele arvasid etruskid, et lisaks kehale säilib hauakambris ka surnute hing. Egpitlaste uskumuste järgi aga oli hing vabalt ringiliikuv. Janson pakub välja, et võibolla oligi eluliste rõõmude hauamaalidel kujutamise põhjuseks hirm, et hinged tulevad elavaid kummitama. Rõõmsa ja lõbusa keskkonna loomisega püüti saavutada seda, et hinged jääksidki surnutelinna aladele ega tuleks elavate elusid segama. (Janson 1995: 167) Vaga(1999: 105) on välja toonud, et eriti tänuväärseks uurimisallikaks muudab etruski maalikunsti tõsiasi, et tihtipeale olid maalide autoriks sisserännanud kreeka kunstnikud või püüdsid kohalikud kunstnikud iga hinna eest kreeka kunsti matkida, mis võimaldab etruski hauamaalidel näha kreeka kunsti arengut ligi 300 aasta vältel. Maalidele iseloomulikuna toob Vaga välja, et suuremalt jaolt oli
Seejärel pöördus pastor olevikku, lastes kõlada äratus- ja manitsuskutsel ja lõpetas pöördumisega tulevikku: ,,Meie lapsed on tulevikus meie kohtunikud. Nad jälestavad viletsust; nad lõikavad, mida meie külvanud oleme; nad kannatavad sellepärast, mida meie võlgu oleme." Ta kutsus rahvast seesmiselt tööle oma minaga ja väliselt tööle teiste hüvanguks, et oleks tegusid, mille järgi hiljem inimesi meenutada saaks. Pastor pühendas värsivormis järelhüüde surnutelinna elanikele. Pärast seda liikus rahvas surnute linnast elavate linna kodu poole, et olla valmis külalisi vastu võtma. Jutustati lugusid, mida vanavanemate suust kuuldud oldi.32 19. august oli juubelipidustuste esimene pidupäev. Ilm oli ilus ja see tõotas peorõõmu. Hommikul kell kaheksa helisesid kirikukellad mõlemas kirikus. Kell üheksa mängis pasunakoor luteri usu kiriku tornis koraali. Kell 10 hommikul algas luteriusu kirikus jumalateenistus