Eesti muinasusund (esitlus) USK Usutalitusi viisid suuremalt jaolt läbi tavainimesed ise. Tõsisemate probleemidega tegelesid kõrgelt austatud targad ja nõiad. Meie vanausund on tihti ebausklike kallakutega. Austati nii, kuidas meeleolu oli. Näiteks, kui peres oli palju haigeid, siis sooritati palju tervisega seotud toiminguid ja austati tervise eest hoolt kandvaid haldjaid või jumalaid. HALDJAD Peale surnukultuse pöörlebki muinasusund just haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja objekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu loodust ja kõike ümbritsevat kujutati elavana. Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik
Värvilistest smalditükikestest laotud figuure ümbritses kuldne foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal. Eeskujuks Egiptuse ja Süüria muumiaportreed. Ristiusukogudustes olid märtrite ja pühakute pildid surnukultuse tõttu suures lugupidamiseskultuspilt ehk ikoon. See on pärnalaudadele liimitud lõuendile maalitud pilt. Bütsantsi ajal valitses Leo III, ei pidanud ikoonmaale tähtsaks. Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid. Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid üle 100 aasta, võitsid ikoonide pooldajad. Selle käigus hävitati palju ikoone. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti eeskirjad rangemaks. 10. sajandil kehtestati kindel kord
on igavik, tema piir on lõppematus. Kui ta (seda) tahab, (siis) ta (seda) teeb, kui ei taha, (siis) ta )seda) ei tee. Kes asub silmapiiril lõppematult igavesti"; "Kõik Egiptuse ja meresaarte jumalad anku sulle osaks piiritut igavikku ning lõputut lõppematust" jne., vt. 225-234 llk. Kuigi "Püramiiditekstid" olid pühendatud kuningate surnukultusele, leiti nende hulgas terve rida tekste, milles peegelduvad mitte ainult surnukultuse uskumused, vaid ka müüdid. Ühest niisugusest müüdist oli juba juttu, müüdist, mis pajatab kõigi tähtede neelamisest päikese poolt. Surnud kuningas oli siin selleks päikeseks, kes neelas taevatähed, s.o. kõik päikesejumala funktsioonid kanti temale üle; sel viisil müüdid jumalaist ja hümnid olid ümberlülitatavad kuningakultusele. "Püramiiditekstides" on säilinud ka kunsthümne, nagu näiteks jumalanna Nuti hümn
annaabi.ee 
