Hispaania gripp oli kõige hävitavam gripiviirus inimkonna ajaloos põhjustades üle maailma 500 miljoni inimese nakatumise ja 50 100 miljoni surma. See oli tõepoolest üleilmne epideemia. Gripp jõudis isegi troopilistele saartele. Lisaks omandas nuhtlus tohutud mõõtmed. Näiteks 1918. aasta oktoobrikuu keskpaiku oli tõsine puudus kirstudest. "Ühe kirstuvalmistaja sõnul oleks ta võinud müüa kahe tunniga 5000 kirstu, kui neid vaid oleks olnud. Mõnda aega oli linna surnukambris kümme korda enam koolnuid kui kirste," See gripp tappis suhteliselt lühikese ajaga rohkem inimesi kui ükski teine seda liiki pandeemia inimajaloos. On uskumatu, et hispaania gripp tappis umbes aastaga rohkem ameeriklasi, kui neid sai surma mõlema maailmasõja lahingutes kokku.
traditsioonilisest elukorraldusest tulenev. Ilmalik matusetseremoonia on tavaliselt usaldatud leinatalitajale, kes tuleb varakult kohale ja juhatab matuselisi, mõnikord eelistavad sugulased korraldata matused ise. Täiendades Peeter Paenurme skeemi võib koostada järgnevad ilmalike matuste näidiskavad: C.1. Ilmalik matusetalitus kodus ning ärasaatmine- matmine haual; C.2. Ilmalik ärasaatmine kodust- ilmalik matusetalitus haual ja matmine; C.3. Ilmalik matusetalitus surnukambris või leinaruumis ja ärasaatmine - matmine haual; C.4. Ilmalik ärasaatmine surnukambrist või leinaruumist- ilmalik matusetalitus haua juures ja matmine. Krematsioon on surnute tuhastamine põletamise teel kuuma gaasiõhu toas 1000 kraadi juures selleks ette nähtud hoones ehk krematooriumis. Inimesest jääb järele 2,5- 5 kg tuhka, mis paigutatakse urni, mille matmine on hügieeniline ning keskkonnasõbralik matmisviis, mis lahendab matmiskohtade probleemi (Sala 2002 :42).
annaabi.ee 
