Arvatavasti teine saatkond ei teadnud esimese saatusest midagi ja need mehed olid ka kõrgemast seisust, kuid seda vaatamata põletati nemad saunas või tares. Saun süüdati hoone ukse juurest. Inimeste rituaalsed põletamised on pärit Skandinaaviast. Niisiis on see põletamine esimesest staatuse poolest kõrgem. Olga eluloos väidetakse, et Olga sündis Võbutõs, mis on praegu Pihkva linna lähedal. Pihkvamaal on säilinud ka Olga toponüümika. Võbutõ lähedal avastati ka surnukamber, kus süüdati inimesi, see meenutab väga Olga teist kättemaksu.Ja sealt võib ka välja lugeda, et Olga tapmisviis, sobis täiesti drevljaanide staatustega. Teise saatkonna hukkamsie järel oli Igori matusepidu, seejärel hukati Olga käsul 5000 drevljaani, see oligi Olga kolmas kättemaks. Olga oli esimene kuulus Venemaa naisvalitseja. Oma tapmistes käitus ta täiesti nagu skandinaavlane.
· haudehitis · üks esimesi egiptuses · ainult rikastele · kulje peal väike aknake, kust vaatas vastu ka · peal auguke · pikk tunnel maa alla · ,,surnukamber" · astmikpüramiid · püramiid 2826 saj. eKr. · tähtsaim skuptuur ,,kirjutaja" · püramiidide ehitamisega alustati juba vaaraode eluajal · kuulsaimab püramiidid Kiza väljakul Kairos 1. Cheopsi püramiid · u. 146,6 m kõrge · pindala üle 5h · laotud u. 2,3 milj kiviplokist ( 1 plokk=2,5 t) 2
Teise maailmasõja järgselt paiknes hoones pikka aega polikliinik ja haigla, kaasajal on hoone eravalduses. Praegu on mõisasüda jäänud Kehra linna sisse, moodustades viimase tuumiku. Nii mõisasüdame sisse kui ka lähedusse on 20. sajandil püstitatud rida uusehitisi. Tundmatuseni on muutunud ka mõisa ümbruse teedevõrk. Kehra linna elanikud nimetavad seda mõisa ning keldrit, mis seal asub „Kummituste lossiks“, kuna keldris oli kunagi morg (surnukamber vms). Käivad müüdid, et mõisaomanikud vahetuvad iga kümne aasta pärast ning paljud endised mõisaomanikud teavad, et seal toimub poltergeist. 5 KEHRA PABERI – JA TSELLULOOSITEHAS Otsuse rajada Kehrasse moodne sulfaattselluloositehas võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu 1936. aastal. Eesmärk oli kasutada otstarbekalt ära Eesti metsaressursse. Tehase
hapramaks, ülekaalu saab (kujutlus)mängulisus. Mitmes novellis suhestatakse irooniliselt või paradoksaalselt tegevusruum ja sellele omistatud tähendused: ,,Vabaduses" kannab tähendust ,,suur vaba maailm" kinnise vaimuhaigla müüriga piiratud õu; novellis ,,Müür" osutub aktiivset ja angazeeritud eluhoiakut tähistav müürilõhkumine tegelikult üksnes kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval; ,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus
annaabi.ee 
