hõbetatud viledega saksa firma Walker orel, mis kõlas eriti akustiliselt tänu puutaladest vahelaele. Sellel said mängida tuntud eesti heliloojad nagu Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega: kokku 800 istekohta, kuid vajadusel mahutas see aga ligi 2000 inimest. Kooripealsele viivate treppide all olid sissepääsud soklikorrusele. Selle sakraalosas, altari all, asus kaheksanurkne ruum, mis oli surnukabel. Ilmselt olid keldris ka keskkütteahi ja kirikuteenri korter. Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik. 3 MURDEPUNKT 1930. aastal käskis Leningradi kohalik omavalitsus Lensovet jumalateenistused lõpetada ja maja ümber ehitada selle mõttega, et see ei meenutaks enam kuskilt otsast, et tegemist oleks olnud kirikuga. Fassaadile tekkis mittekiriklik poolringikujuline juurdeehitus
õpilast56. Algus oli aga raske ja kooli olukord kultuuriloolase Viktor Samoilovi hinnangul tegelikult vilets. Majanduslike võimaluste paranemist annab aga tunnistust järgmine märkimisväärsem ettevõtmine Peterburi eestlaskonna ajaloos: oma kirikuhoone püstitamine aastail 1859-1860 Ofitserskaja ja Malaja Masterskaja tänava nurgale aadressiga Ofitserskaja nr 5457. Kiriku all oli kirikuteenri korter, leskede kodu ja surnukabel. Kiriku kõrval Ofitserskaja uulitsal asus koguduse maja, mille alumisel korrusel elas kirikuõpetaja, teisel olid üüriruumid ja abiõpetaja tuba 58. Kuigi Peterburis elavad baltisakslased püüdsid algul eesti koguduse juhtimist enda kätte haarata, püüdsid algul eesti juhtimist enda kätte haarata, kujunes Jaani kirik keskuseks, mille ümber koondus esialgu kogu kohalik organiseeritud kultuurielu.Juba 1866.aastal toimus Jaani
annaabi.ee 
