soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapärased tüüpilised tarandkalmed, olid ristkülikud. Surnudi ameti enamasti põletatult. Eemal asunud tuleriida asemelt korjati kondikillud ja puistati koos arvukate ehetest panustusega kalmekivide vahele. Iga suguvõsa rajas oma tarandi. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Tüüpilised tarandkalmed levisid aga üsna laialdaselt ka Kesk-ja Lõuna-Eesti tüsedamate uldadeg aladel, mis olid raskemini haritavad.Seal asutus tihenes ja juurde tuli jõukamaid talusid
ja ohvrikivid. Kümme käskugi tunduvad meil lausa veres olevat, olgugi, et sellega läbi elu jõhkraid kompromisse on tehtud... Kui nüüd suurem osa eestlasi end mingilgi viisil kristlaseks peab, siis peaksime ka üldjoontes olema teadlikud sellest, mis meelt Meie Isa kõigi paganlike rituaalide ja eriti surnute hingede väljakutsumise osas on. Kes kasvõi kordki elus on lugenud Moosese raamatuid, teab, et "neetud on igaüks, kes seda teeb (kummardab surnudi)". 5.Mo. 18:14 öeldakse lausa otse: "... aga sinule ei ole Jehoova, su Jumal, selleks luba andnud!" Piibel paneb meid niisiis selge valiku ette kas jätkata paganrahvana ja olla neetud või loovutada mõned kombed prügimäele ja olla õnnistatud. Ohutunnet tekitab asjaolu, et aastast aastasse tundub küünlaleekidest valgustatud akende hulk aina kasvavat. Vaevalt on tegu teadliku valikuga ühe või teise usu kasuks, pigem on see lihtsalt naiivsevõitu lootus kadunud omastele