abikaasaga koos, ainuke asi mis tekitas temas vähegi julgust sellele hirmule vastu astumiseks oli soov saada taaskord kodusooja. Ta ootas ja ootas, tundus, et oli juba möödunud tunde ärkamisest, ei olnud kuulda, et need samad rasked sammud oleksid ära läinud, justkui keegi lihtsalt seisaks seal, ilma hingamata, hirmvaikselt ning lihtsalt jälgiks teda. Siis tulid uni, nälg ja janu, ta andis alla ja jäi magama. Ta ärkas taaskord, kõik oli sama, pilkane pimedus ning surmvaikus, ning taaskord see müstiline ukse avamine, rasked sammud tema poole tulemas. Tal oli tunne, et ta sureb ära, suurest näljast ja janust, mis teda näpistasid. Kuid seekord ta kuulis, kuidas see tegelane, kes tema poole kõndis, pani tema ette maha anuma, ta lootis et see on söök. Ta käed ja jalad vabastati ning külma ja sileda nahapinnaga müstiline tegelane juhatas ta kausi juurde, seal oli vesi ning mingisugune pudrusarnane toit
tema ravimiseks. Paranemist polnud aga näha ja ta viidi tagasi Viini, kus ta suri nakkusesse 18. mail 1911. aastal. Mahler maeti tema soovil tema tütre kõrvale Grinzigi kalmistule Viini lähistel. Tema viimast soovi täites maeti Gustav vaikuses, hauakivile kirjutati vaid nimi “Gustav Mahler”. Mahleri hea sõber Bruno Walter kirjeldas matuseid nõnda: ”Matusepäeval oli õues suur torm, mistõttu oli matuseid peaaegu võimatu alustada. Tohutu rahvahulk, surmvaikus, millele järgnes surnuvanker ning hetkel mil kirst alla lasti, murdis päike läbi pilvede”. Richard Strauss (1864-1949) R.Strauss sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Ta oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi-aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris
annaabi.ee 
