tüüpi põhjuslikkust: formaalne, materiaalne, toimiv ja eesmärgiline. Neile vastavalt saab esitada küsimusi: Mis see on, millest see on, millest see tuleneb, milleks see saab? 5 Psühholoogilised ja põhjuslikud arutlused võivad tulemusena anda tõeseid väiteid. Ent loogiliselt kehtiv arutlus annab tõese väite alati, kui eeldused on tõesed. Sestap tasubki loogikat tunda. Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine sageli arukat ja paindlikku mõtlemist. Deduktiivsete arutluste liigitusi: • vormi alusel: otsene või kaudne järeldamine
see on, millest see on, millest see tuleneb, milleks see saab? 5 Psühholoogilised ja põhjuslikud arutlused võivad tulemusena anda tõeseid väiteid. Ent loogiliselt kehtiv arutlus annab tõese väite alati, kui eeldused on tõesed. Sestap tasubki loogikat tunda. Kuigi loogika abil saab suhteliselt vähest täiesti kindlalt väita, on saadud tulemid see-eest surmkindlad, kui vaid eeldused tõesed on. Argikäsitluses ei saada sageli aru, mida tähendab loogiliste järelduste paratamatu iseloom, loogikat kiputakse kohati alavääristama, ja seda ka õiguslikus argumentatsioonis.9 Viga on enamasti siiski loogika ebaõiges kasutamises. Kuigi loogika reeglid on suhteliselt lihtsad, nõuab nende rakendamine sageli arukat ja paindlikku mõtlemist. Deduktiivsete arutluste liigitusi: · vormi alusel: otsene või kaudne järeldamine
annaabi.ee 
