asustamis aastat ei teata. Johannes Burchart V (1683 Tallinn – jaanuar 1738) oli Tallinna apteeker ja linnaarst.Ta oli apteeker Johannes Burchart IV poeg, õppis isa apteegis ja välismaa ülikoolides. 1710 määrati ta Tallinna 2. katkuarstiks. Pärast oma ema surma samal aastal võttis ta isa apteegi üle. 20/31. detsembril 1716 määrati ta Tallinna linnaarstiks. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud. Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis.Peale ravimite müüdi seal paberit, tinti, kalliskive, püssirohtu, martzipani ja vürtse. Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist
See oli suure vastutuse ja au amet tol ajal.Johann Burchart V alustas oma karjääri 1710. aastal mil puhkes katkuepideemia. Kui Tallinn oli vene armeele kapituleeritud, sai Burchart V esimesena aru kust tulevad suured sissetulekud ning hakkas armeed varustama ravimitega. 1716. aastal sai temast linna peaarst ja ka sõja- ja mereväe arst. Ta oli suure autoriteediga mees. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud.Järgmine Burchart oli ka arst ning seda ametit järgisid ka tema poeg ja lapselaps. Johann Burchart VIII mängis märkimis väärset rolli linna kultuuri elus. !802. aastal avas eramuuseumi, kus olid väljapandud esemed kohaliku rahva igapäevasest elust ja tegemistest. Ta nimetas oma kollektsiooni Mon faible. Mõned esemed on preagu väljapandud Eesti Ajaloo Muuseumis. Johann Burchart VIII organiseeris esimese
Finaalis sunnitud Pariisist lahkuma. Ainsa ausa mehena sunnitud põgenema. Alzest ei saanud olla positiivne tegelane, teda tõlgendati negatiivsena. Kõik mõtted paneb ta kirja allteksti. Moliere oli Alzest, see ei olnud aga algselt tema roll, selles rollis väga vähe koomikat. Moliere ise muutub ka misantroopiliseks. Põdes tiisikust, iga uus skandaal süvendas seda haigust, oli pettunud inimestes. Kuna ta oma näidendites naeris arstide üle, siis tema surmavoodile ei tulnud ükski arst. ,,Arst vastu tahtmist" farss pärast Misantroopi. Sel ajal just tegutseb Tartuffe uuendamisega, see keelustatakse taas. See vastu saab kuningliku tellimuse valmistada midagi eestulevateks pidustusteks. ,,Amfitrion'i" kirjutab selleks puhuks 1668. aastal. Esmamuljel konjuktuurne näidend: antiiksüzee, peegeldab ülimat kombelõtvust. Tartuffe teisel ära keelamisel tagajärg Moliere vaenlased viskusid talle kallale, see
Kui ma ülesin, et rü utel von Mönikhusen haavatud on, siis ei üelnud ma täelikku tõt, sest ma ei tahtnud kõgeaulist abtissi kohutada. Rü utel ei ole mitte ainult raskesti haavatud, vaid ta on surmaga võtlemas. Ta otsis meelega surma, sest rasked õnetused on elu tema meelest lälaks teinud. Võb olla, et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks naisterahvaks, kuidas võks ta siis 422 oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?» Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl. «Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt. «Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu jä ab kõk hiljaks ja siis ei suuda miski kahetsus rasket õnetust enam heaks teha. Kui
annaabi.ee 
