On asju, milles eksida ei saa Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Iga vaimset värdjat, suli, luru, kiita heaks mu värsse ma ei nuru. Kui kord kubjas puhtaks pühib kunstituru, küll saab koorem sõnnikut ja sõnapuru! Inimmõte tungib läbi umbse uneuru, piirideta võimalusteks muudab kitsa kuru. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Arvamus luuletustest Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega Artur Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html http://et.wikipedia
Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. Kahe ääretuse vahel ... Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend. Kasutatud kirjandus: 1. ,, Eesti kirjanduse ajalugu " V köide 2. raamat 2. ,, 101 Eesti kirjandusteost " R. Veidemann 3. ,, Sajandi sada Eesti suurkuju " T. Kändler 4. http://www.hot
seemneid, sest valgus Kahe ääretuse vahel ... hakkas võrsuma Merel ihalen kallast Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. ja kaldal merd. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Pimedas surmavallast Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, läbi viib mõtete lend. ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab lahtumine Tuul aina puhub ja puhub. ja piksed pimenevad kahinal. Aiman tas iseend
Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4) A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar 2) Paul Eerik Rummo, "Artur Alliksaar - Väike luuleraamat" 1984. a. 3) Urmas Tõnisson, "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" 1997. a.
annaabi.ee 
