Kuna kõige tundlikumad hapnikupuuduse suhtes on ajurakud, surevad need esimesena. Meditsiin samastabki bioloogilise surma ajusurmaga. Bioloogilise surma nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, vere ümberpaiknemine keha madalamatesse piirkondadesse (koolnulaigud) ja lihaskangestu Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub inimese surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Rohkem kui 4–6 minutit surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. Seetõttu on esimesed 5 minutit kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast. Kliinilisele surmale eelneb agoonia ja järgneb bioloogiline surm.
1) keskkonna ja geneetiliste kahjustuste kuhjumine; 2) replikatiivne vananemine seotud telomeeride lühenemisega Surm on organismi elu lõppemine. Bioloogiline surm-surm mis tekib peale kliinilist surma,et kõige tundlikumad on hapnikupuuduse suhtes ajurakud surevad need esimesena. Kliiniliseks surmaks kvalifitseerub surm siis, kui inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Rohkem kui 4-6 min. surmaseisundis viibimine põhjustab inimesele suure tõenäosusega ajukahjustusi. 65. Füsioloogiline väsimus Väsimus on pingelise või kestva tegevuse tagajärjel tekkiv füsioloogiline seisund, mis toob kaasa organismi funktsioneerimise halvenemise ning töövõime languse. Normaalset füsioloogilist väsimust eristatakse patoloogilisest viimase mitteleevenemisega puhkusega või seekaudu, et esimene on äge seisund, viimane krooniline. Väsimust defineeritakse mitmeti
annaabi.ee 
