aeg hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource`i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu aastal 1959. püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas.. 19. juuni oli laulupeo teine päev mis algas ilmaliku kontserdi peaprooviga Tartu ülikooli ratsamaneezis. Ka sel päeval liikusid lauljad rongkäigus läbi linna "Ressource´i" aeda. Kuigi kogu kontserdi ajal sadas meeldivat vihma, ei lühendatud kontserdi kava ning kõik 15 laulu kuulati ära õige armsalt. Õhtul oli hoolimata jätkuvast vihmasajust suur pidusöök peoliste auks "Vanemuise" aias. 20
Kella 9 ajal kogunesid lauljad "Vanemuise" seltsi maja juurde Tähe tänavas, et rongkäigus minna Tähe ja Tiigi tänavat pidi Maarja kirikust mööda Toomeorgu. Tiigi tänaval möödusid lauljad ka majast, kus elas 1868. aastast laulupeo asepresident J. W. Jannsen oma perega. Lauljad liikusid peoplatsile läbi linna rongkäigus. Seal, majas nr 14 oli elanud Jannsenite pere 1865. aasta suvest kuni 25. maini 1868. aastani. Selles majas on Lydia Koidula ilmselt kirjutanud oma luuletused "Sind surmani1" ja "Mu isamaa on minu arm". Need laulud olid ka järgmisel päeval kontserdi kavas. Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride
annaabi.ee 
