1995 304 1996 268 1997 247 1998 248 1999 200 2000 189 2001 164 2002 155 Eestis toime pandud tahtlikud tapmised 1990tel aastatel on mõnikord äratanud laiemat tähelepanu. Näiteks ÜRO poolt koostatud statistilises aastaraamatus, mis käsitleb üldisi trende Euroopas ja Põhja-Ameerikas, tuuakse kuritegevusstatistika põhjal erakordselt kõrgetena välja kahe riigi kriminaalsete surmamiste (tahtlike tapmiste) näitajad - nendeks on Venemaa ja Eesti, mille tahtlike tapmiste arv 100 000 elaniku kohta ületas 20 ja 1990. kuni 1994. aastani rohkem kui kahekordistus. Samas peab märkima, et surmapõhjuste statistika (kui rahvusvaheliste võrdluste jaoks märksa usaldatavama allika) alusel oli samal ajal ka Lätis tapmiste taseme tõus ja absoluuttase suhteliselt lähedane Eestile. Tabel tahtlike tapmiste territoriaalse jaotuse kohta Eestis 1998 - 2002:
Palli ülalt surmamisel on kaks etappi: kõigepealt on vaja pall edukalt õhus peatada, et ta jääks mängija kontrolli alla. Seejärel peab jalge ette kukkuva palli surmama või siis liikumisele kaasa võtma. Jalapealsega palli surmamisel kehtivad samad reeglid, mis sisekülje puhul. Jalg liigub pallile vastu ja siis koos palliga tagasi. Tugijalg on alati põlvest kõverdatud ja pöid vaatab palli liikumise suunas. See on oluline kõigi palli surmamiste puhul. Palli peab hoolsalt jälgima pilk olgu ikka pallil. Palli saab peatatada ka põlvega. Selleks on eriti sobiv põlve pealmine osa, mis on pehmem ja sobivam palli surmamiseks. Põlve alumine osa on kõvem ja seda kasutatakse palli löömiseks. Põlvega palli surmamisel peab jala viima natuke tahapoole, kusjuures põlv on suunatud maha siis kukub pall kenasti ette. Kui reis on maaga paralleelne, siis põrkab pall üles. Rinnaga saab palli peatada kahel moel:
annaabi.ee 
