Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti? Sokratest peeti üheks maailma targimaks inimeseks , tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi . Tema vaated viisid süüdistusteni noorsoo rikkumises ning jumalate salgamises. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Mis oleks juhtunud siis, kui filosoof oleks valinud põgenemise? Põgenemine oleks toonud endaga kaasa täiusliku elu või põrgu. Täiuslik elu oleks saabunud siis, kui ta oleks sattunud linna, kus teda oleks hinnatud ning tema tarkust ära kasutatud. Suurema tõenäosusega oleks võinud ta elu kujuneda selliseks, et keegi ei oleks teda enam kuulanud. Ateenas aga äratas ta üles vastuolu, kus ühed
" (Xenophon, Pidusöök, 2. 10) Tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi. Tema vaated viisid süüdistusteni. Väidedavalt jumalate eitamise ja noorsoo rikkumise pärast esitati talle süüdistus 399 aastal. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus, milleks oli tühjendada peekri surmapütk mürgiga. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Tegelikult tal avanes ja oli võimalus ka põgenemiseks. 1.1 Kui filosoof oleks põgenenud Sokrates vist juba aimas, et põgenemine toob kaasa põrgu mitte täiuslikkust. Põgenemine oleks võinud tuua endaga kaasa täiusliku siis ainult, kui ta oleks sattunud linna, kus teda oleks hinnatud ning tema tarkust ära kasutatud. Aga suurema
poolt. Öised koosolekud olid keelatud. Tänavatel teiste inimeste vastu protesteerimine oli keelatud. Lubatud oli protesteerida teatud kaasuste vastu, kuid mitte inimeste vastu. Riigireetmine (vaenlase ärritamine või roomlase vaenlasele söötmine) oli karistatav surmaga. Kedagi ei tohtinud surma saata ilma süüdimõistmiseta, mistahes kuriteoga või kellega 8 tegemist oli. (Varasemalt olid osad laenuandjad leidnud, et on sobiv anda surmakaristus võlglastele, kes ei tulnud maksmisega toime). 10 X tahvel määras, et matmised ega kremeerimine ei ole linna piires lubatud. Naistel ei olnud matustel lubatud nutta ega liigselt leinata. Üle kolme naise ei tohtinud laipa matusteks ette valmistada ning saateks võis mängida vaid kuni kümme flöödimängijat. Lisaks ei tohtinud surnul olla temaga kullast esemeid. 11 XI tahvel sätestas, et plebeide ja patriitside vaheline abielu oli keelatud, kuid hiljem see reegel tühistati