(Roper jt 1999: 374). Eesti Statistika Ameti andmetel toimus Eestis 2014. aastal 236 enesetappu, 114 nende hulgast olid vanuses 15-49 aastat. (Surnud surmapõhjuse...). 4 2. SURIJA JA SURMAEELNE ÕENDUSTEGEVUS Õed kannavad kõigi tervishoiu professionaalide hulgast suurimat osa sureva patsiendi eest hoolitsemisel. Surma haiglas võib pidada ebaõnnestumiseks, sellegipoolest võtavad intensiivraviosakonnas tehtud uuringu alusel õed patsiendi surmaeelsel ajal tema ja tema perekonna eest hoolitsemist kui au ja privileegi. (Efstathiou jt 2014: 3189). Õed peavad õppima hakkama saama keskkonnas, kus nad puutuvad pidevalt kokku suremise ja surmaga. Surijate ja lahkunutega tegelemist peetakse õe töö kõige stressi tekitavamaks osaks. Õe surmaga toimetulek sõltub oskustest suhelda patsientidega ja nende lähedastega, toime tulla enda emotsioonidega ning osata märgata teisi ja toetudes vaistule reguleerida oma emotsioone.(Bailey jt 2011).
Meest oli pussitatud kolm korda, suure vihaga, eesmärgiga tappa. Hiljem, kui Melchior tema laipa Püha Barbara kabelisse (kuhu ikka linnas hinge heitnud vaesed viidi, keda keegi omakseks ei tahtnud tunnistada) vaatama läks, leidis ta üllatusega, et keegi hiljem ka tema vasaku labajala oli maha saaginud. Magdalena lõbunaine, kes juba aastaid tagasi Rataskaevu kaevust uppununa leiti ja kelle kohta teati rääkida, et ka tema surmaeelsel päeval viirastust näinud oli. Magdaleena mees langes vitaalivendade kätte ja teist armastust tema ellu enam ei tulnud. Leseks jäänuna pidi ta ise endale elatist teenima hakkama algul virtinana, siis ka isand Bruysi juures kokana. Maksti talle aga viletsalt ja seal olles hakkas ta kõrvalt hooratööga lisa teenima. Isand Bruys sai sellest kuuldes kole vihaseks ja viskas lese välja, mispeale ta