Igal juhul kestab see periood aastakümneid." (on väidetud ka, et Tsernobõli äärset maad ei saa kasutada veel aastasadu või aastatuhandeid). Katastroofi järel likvideeriti piirkonnast kõik metsloomad, ent siiski liigub seal ka praegu muteerunud loomi. Mõju inimestele Tsernobõli katastroofi tagajärjel hukkunute arv on ebatäpne. Kuna katastroofi likvideerimiseks kutsuti suur osa NSVL-i meeskodanikest ,,kordusõppusele", on raske öelda, kas nende ja nende lähedaste surmadel on seos katastroofiga. IAEA ja Maailma Terviseorganisatsiooni WHO autoriteetne Tsernobõli aruanne 2005 loeb avariis hukkunute arvuks 56 kustutustööde ajal hukkunud tuletõrjujat, kes said kõik surmav doosi, sest arvasid, et lähevad kustutama lihtsalt tulekahju, ning 4000 kilpnäärmevähki surnut. Tegemist oli kaheksa ÜRO-le alluva ametkonna ning Venemaa, Valgevene ja Ukraina valitsuse ühise järeldusega, mis tugineski vaid nende kolme riigi ametlikule statistikale. Toksikoloogiadoktor J
Keldi muusikuid nimetati barditeks. Bardid olid keldi ühiskonna kõige tähtsamad liikmed. Nende muusika andis inimestele tohutu suure jõu ning see ühendas individualistlikke kelte. Sõdades võitsid keldid lahinguid tänu bardide esitatud muusikale. Keldid ei pannud oma laule kirja, neil puudus noodikiri ja nad improviseerisid iga kord, mistõttu laul sai alati uue variandi. Laulud kandusid edasi pärimuslikkuse teel. Keldi lauludel oli tähtis koht nii lahingutel kui ka surmadel. Keldi keel on tänapäevaks kõnekeelena kadunud, kuid nad on säilitanud oma muusika traditsioonid. Keldi laulu rääkisid kogu Keldi ajaloost, kuid see pole ka kahjuks säilinud. Tänapäeval ei kasutata lahingutes muusikat, pannakse laule enamasti kirja, kui tahetakse kuskil läbi lüüa ja on olemas ka noodikiri. Hellenite jaoks oli muusika tähtsaim kunsti liik. Nendel tuleb ka meil kasutatav sõna „muusika“(musike)
annaabi.ee 
