ämbritäiest veest ja raudvasar ujub väledat liikumist. elavhõbedas kui kork vees. Elavhõbe lahustab kulda, hõbedat, tsinki, vaske, pliid Looduses on elavhõbe suhteliselt jt metalle, moodustades amalgaame. haruldane. Inimene saab päevas toiduga Elavhõbedat kasutatakse termomeetrite, 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 baromeetrite ja elavhõbelampide mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g valmistamisel, jahutusvedelikuna elavhõbedat. ÜRO statistika kinnitab, et tuumareaktorites jm, elavhõbedaühendeid vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest kasutatakse mürkkemikaalidena, ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 desinfitseerimisvahenditena, tonni, inimtegevusest umbes 3000 tonni katalüsaatoritena, värvide valmistamiseks elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang jm otstarbel
koos Zn, seetõttu on Cd sattunud loodusse enamasti just Zn tootmise käigus. Praegusel ajal kasutatakse Cd muu hulgas värvainetes (nt. Cd-sulfiid, värvuselt kollane). ELAVHÕBE (Hg) Hg on elektronide paigutuse poolest Zn ja Cd sugulaselement, kuid elektronide ehituselt siiski erinev. Hg mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et ta ladestub kiiresti organismi rasvkoesse ja seondub proteiinidega. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g elavõbedat. PLII (Pb) Bioloogilist kasutusotstarvet pole teada. Aine on mürgine ka väikestes kogustes. Inimeses hakkab Pb organismi järjest kuhjuma ning tal on neurotoksiline toime. KOKKUVÕTE Leidsin ühe huvitava fakti. Oled ehk kuulnud, kui inimesed ütlevad, et on nii näljased, et võiksid hobuse ära süüa. Aga kui pistaks kinni kaheistmelise lennuki? Täpselt seda tegi 1978. aastal prantslane Michel Lotito. Ta hakkis ühe Cessna
amalgaame. Amalgaamid on vedelas, pastataolises või tahes olekus (kas tahked lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt. 5 3. Leidumine looduses Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000 t elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang on ligikaudu kümme tuhat tonni. Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide
õhku elavhõbedaauru. Osa elavhõbedat jääb tuha koostisse. Et paljud elavhõbedaühendid on vees rasklahustuvad, siis arvati, et inimestele nad ohtu ei põhjusta. Mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid aga lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000 t elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang on ligikaudu kümme tuhat tonni. 4.3 Keskkonda sattumine ja lekked Võimalikku kokkupuudet elavhõbedaga ja selle sattumist keskkonda saab ennetada: hoides ja kasutades elavhõbedat sisaldavaid tooteid vastutustundlikult;