pahandustest hoiduks, kuid mees ei kuulanud teda, sest see polevat naiste mure. Aga Krõõt tahtis rahulikult elada, ilma tülideta. Oma mehega ei riielnud ta kunagi, kuigi mees ise temaga tõreles. Esimest korda juhtus see heinamaal, kui vihm ähvardas kaela tulla ning oli tarvis kiiresti koormat laduda. Rutuga ei märganud Krõõt, et koorem viltu läks ning lõpuks kukkus kõik ümber. Hiljem läks Krõõt aita ema vana kirstu najale nutma mehe sõnade pärast. Surivoodilgi mõtles ta sellele korrale tagasi ja leidis, et kui ta tookord poleks pisaraid valanud, oleks ka ülejäänud korrad olemata jäänud. Aga seda ei või kindlalt teada, sest oli see esimene kord ja olid ka need ülejäänud. Kui Mari Vargamäel veel tüdrukuks oli, laulis ja naeris ta alatihti. Oma rõõmsa olekuga võlus ta sulase Jussigi ära. Nad abiellusid ning said Andreselt loa sauna elama minna. Mari oli Jussiga õnnelik ja neil sündisid kaks last: Juku ja Kata
Samal aastal suri ka Mozarti isa, millega lõppes ka nende tihe ja keeruline suhe. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult väga ebakindlad, kuid juttudega suurest vaesusest on püütud teda vaid liialt romantilisse valgusse seada. 1791. aastal jõudis Mozart kirjutada veel mitu suurteost, nagu ,,Tituse halastus", üks tema armastatuim ooper ,,Võluflööt". 1791. aasta suvel alustas ta Reekviemiga, mis oli salapäraste legendidega ümbritsetud teos, mille kallal töötas ta veel surivoodilgi. Mozart suri 5. detsembril 1791. aastal. Tema surma põhjus on teadmata. ,,Võluflööt" 1791. aastal kirjutatud Mozarti viimane ooper tuli Viinis lavale napilt 10 nädalat enne helilooja surma. Selle tellis oma äärelinnateatrile Mozarti sõber Emanuel Schikaneder tellis oma äärelinnateatrile ja kirjutas ise muinasjutuainelise libreto. Lugu on täis vabamüürlikke ideid ja sümboolikat: vastakuti on kaks sümboolset võimu, valeliku ja despootliku
annaabi.ee 
