sest märguandmiseks on need. Kui tõstab lipu punase, see tähendab, et seisata; kui aga tõstab kollase, siis: jätka sõitu, kihuta! Kaks rauast niiti mööda maad nii väga pikad, pikad need; neid mööda sõita, sõita saad nii kaugele, kui jätkub teed. Tuulik Miku võttis pilpapuu, vestis sellest tuuliku. Nüüd see õuel vuriseb, vuriseb ja suriseb. Isa tuleb koormaga, põllult koju viljaga, ütleb: ,,Varsti rehi maas, siis peab jahvatama taas." Miku kostab isale: ,,Ära mine veskile! Minul tuulik õue pääl, sa võid jahvatada sääl. See teeb püüli sõreda, kruubitangu toreda. Kuuled, kuidas vuriseb, vuriseb ja suriseb?" Isa vaikselt naeratab, Miku õlga patsutab: ,,Võib ju olla, tuleb aeg, sust saab mölder, armas poeg." Puutööliste laul
kollendab kogu kaldaäärne madalik. Varsakabi on oma nime saanud lehtede järgi need meenutavad tõesti varsa kabja jälgi. Rahvas kutsub taime veel konnakapsaks. Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab 5 oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole. Maailm muutub roheliseks mitte päevade, vaid tundidega. Kevad suriseb mullas, vuliseb ojades, heliseb põldudel, laulab metsas ja taeva all. Aasal õitseb kullerkupp. Ta kuldkollased õiekupud otse põlevad päikese käes ja panevad hõiskama heinamaa ja selle ääres lõhnava kevadmetsa. Võilillgi on kevade sümbol. Looduses on ta suur meeandja mesilastele. Harilik võilill on ravimtaim ning tüütu umbrohi aias ja põllul, kuid siiski nagu kuldne minipäike, mis haljast rohusülest meile vastu naeratab ja hullutab oma iluga