Hollandi keel Anneli Rego 10A Keelesugulus: Kõneldatakse: • Indoeuroopa keeled • Hollandis • Germaani keeled • Belgias • Läänegermaani • Surinames keeled • Arubal • Hollandi Antillidel • Indoneesias • Prantsuse Flandrias • Saksamaal Hollandi keelt Ametlikuks keeleks: kõneleb üle 20 • Arubas miljoni inimese. • Belgias Emakeelena: • Hollandis 22 miljoonit • Hollandi Antillidel • Surinames • Beneluxis • Euroopa Liidus
Teda ümbritseb Norra meri ja Atlandi ookean. Põhilised loodusressursid on kala, hüdroenergeetika ja geotermaalenergia. Kõrgeim punkt on Hvannadalshnukur (2,110 m). Islandi pindala on 103,000 km2 , sealhulgas 100,250 km2 maismaad. Rahvaarv on 301,931 (2007 a.). Joonis 2. Islandi lipp 1 1. Rahvastiku tihedus ja paiknemine Islandi keskmine rahvastiku tihedus on 2,99 inimest km2. Sarnane rahvastiku tihedus on Surinames, Austraalias ja Botswanas. Rahvastiku tihedus on suurem pealinna, Reykjaviki ja Akureyri lähedal töövõimaluste pärast. Joonis 3. Islandi rahvastiku tihedus aastal 2007 2 2. Keskmine eluiga Islandi eeldatav eluiga on meestel 78.33 aastat ja naistel 82.62 aastat, kokku 80.43 aastat 2007. aasta andmete järgi. Üldine keskmine eeldatav eluiga on üsna kõrge. 3. Loomulik iive 2007. aastal oli suremus 6
Minu valitud riigiks on Austraalia. 1. Riigi rahvaarv A) Seal elab 21,766,711 inimest 2011. aasta juuli kuu seisuga. B) Järeldan seda, et Austraalia kuulub väikeriikide hulka. C) Enam-vähem samapalju inimesi elab Madagaskaril, Rumeenias, Sri Lankal ja Elevandiluurannikul. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. A) Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane on sellele Namiibias ja Surinames. B) Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra.
seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. Austraalias elab 22,015,576 inimestest. Maailma mastaabis on Austraalia keskmine riik ja on oma rahvaarvult maailmas 53-ndal kohal. Enam-vähem samapalju inimesi elab Taiwanis, Süürias ja Madagaskaril 2. Rahvastiku paiknemine Austraalias. Austraalia rahvastiku tihedus on 2,79 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Surinames 2,98 in/km² ja Namiibias 2,55 in/km². Rahvastiku paiknemine on Austraalias väga hõre. Rohkem rahvast on põhja ja lõuna osas. Tihedam on see rannikualadel Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. Aastaarv Rahvaarv 1950 8,267,337
otstarbekad allikad. Kogu alumiinium toodetakse boksiidi (AlOx(OH)32x) maagist. Boksiit tekib troopilises kliimas madala raua- ning ränisisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena. Suurimad boksiidi lademed esinevad Austraalias, Brasiilias, Guineas ja Jamaical ning põhilised kaevandusalad asuvad Austraalias, Brasiilias, Hiinas, Indias, Guineas,Indoneesias, Jamaical, Venemaal ja Surinames. Kasutus Alumiinium on maailmas enim kasutatud mitte-raud metall. 2005. aastal oli alumiiniumi globaalne toodang 31,9 miljonit tonni. See ületab kõikide metallide toodangu peale raua, mida toodeti 837,5 miljonit tonni. Prognoos 2012. aastaks oli 42-45 miljonit tonni, sest Hiina toodang oli tõusuteel. Alumiiniumit kasutatakse peaaegu alati sulamina, kuna see parandab tunduvalt mehaanilisi omadusi. Näiteks
Organisatsioon), LAIA-sse (Lõuna-Ameerika Riikide Liit) ja Maailmapanka ja paljudesse muudesse. Rahvaarvu paiknemine Keskmine rahvastikutihedus Brasiilias on 23 in/km². Naabritega võrreldes on suurema rahvastikutihedusega vaid Venetsueela ja Kolumbia. Urugais on keskmine rahvastikutihedus 19 in/km², Argentiinas 15,42 in/km², Paraguais 16,7 in/km², Boliivias 9,1 in/km², Peruus 25,2 in/km², Kolumbias 43,55 in/km², Venetsueelas 31,7 in/km², Guajaanas 3,7 in/km², Surinames 3,3 in/km² ja Prantsuse Guajaanas 2,1 in/km². Brasiilias on inimesed kogunenud pigem Ida- ning Kagu-Brasiiliasse. Läänepoolses osas on hõredam asustus, sest seal on vähem linnasid, põhjapoolses osas asub Amazonase vihmamets. 5 Rahvastikupüramiid Brasiilias on laste osakaal küllaltki suur 24,2% ja vanurite osakaal 7,3%. Antud riigis on vananev rahvastik. Selles riigis on ülekaalus naised, 2013.aasta andmete põhjal oli 98 meest 100 naise
Ainsateks eranditeks on puuma ja jaguarundi, kelle suurus ja karvkate erineb teistest kaslaste esindajatest. Erinevalt teistest maailmas elavatest kaslastest, teatakse Lõuna-Ameerika kaslaste eluviiside ja harjumuste kohta küllaltki vähe. Põhjuseks on osade liikide haruldus ja väikene populatsioon. Kaslasi leidub enamikes Lõuna-Ameerika riikides: Argentiinas, Equadoris, Peruus, Kolumbias, Boliivias, Tsiilis, Costa Ricas, Guyanas, Panamas, Surinames, Paraguais, Urugais ja Venetsueelas.Nende liikide elupaigad varieeruvad suuresti. Mägikass elab enamasti ligi 3000 meetri kõrgusel merepinnast, samas puumad ja jaguarundid eelistavad madalaid, soiseid alasid. Inimasutusse satuvad kaslased harva ja siis ainult toidu saamiseks. Toiduks kasutavad nad peamiselt väikeseid närilisi nagu tsinsiljad, hiired ja ka roomajaid ning kahepaikseid. Jahipidamis meetodid erinevad liigiti. Marakaya kass ja soolakass jahib puudelt,
annaabi.ee 
