tuba koristada, kuidas süüa teha ja vältimaks kõike jama, on parem kui mõlemad on juudid) Abielu on mehe ja naise vaheline leping, võimalik lahutada; huppa- nelja pulga otsas olen rippkatus /telk/ - avatud kõigile külalistele Pokaalist joomine ja selle katki viskamine-Jeruusalemma templi hävitamist tähistav; killud toovad õnne · Matus: rahvuskaaslased on need, kes kirstu kannavad; surilinas matmine (ei panda eiteamis riietesse, et paistaks rikkus välja, kuid mida suurem ja uhkem haud, seda rikkam inimene) -lilli ei viida hauale -kellegi surma puhul hoidutakse u aasta meelelahutusest -põletusmatust ei praktiseerita · Palvetamine: 3 korda päevas ( 2 korda neist Aabrahami, Iisaku, Jaakobi auks) Laupäeva õhtuse sabati ajal 4 korda päevas Riietus:
kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõue matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud
see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi enamasti surilinas või lihtsas eheteta särgis. Kõikidest viimatimainitud nõuetest esineb siiski ka kõrvalekaldeid ning primaarseks jääb siiski nõe matmiskohast pühitsetud maal. Skandinaavias ja Soomes võtsid ristiusu esimestena vastu ülikud, kes ühtlasi püstitasid oma mõisate kõrvale ka esimesed kabelid ja kirikud. Mitmed neist kujunesid hiljem ümber kihelkonnakirikuteks. Ametliku ristiusustamise eelsete kabelite olemasolu on oletatud ka Eestis, kindlaid tõendeid nendest pole aga seni leitud
midagi üleks!» «Jäa, Tom! See on jube.» «Muidugi jube, Huck. Ma ei tunne end sugugi mugavalt.» «Kuule, Tom, läme siit äa ja katsume kuskil mujal.» «Hea kül, arvan ka, et see on mõstlikum.» «Kuhu me läeme?» Tom mõles viivu ja üles siis: «Majja, kus kummitab. See on õge koht.» «Pagan võaks! Mulle ei meeldi niisugused majad, Tom. Need on ju veel palju hullemad kui surnud. Surnud inimesed rä agivad võb-olla, aga nad ei hiili sulle surilinas läedale, kui sa täele ei pane, ega vaata sul jäsku üe õa ega kirista hambaid, nagu vaimud teevad. Ma ei suudaks niisugust asja väja kannatada, Tom, keegi ei suudaks.» «Jah; aga, Huck, vaimud rädavad ainult ö osel ringi, nad ei takista meid kaevamast seal päva-ajal.» «Seda kül. Aga sa tead väa häti, et inimesed ei läe ei päval ega ö osel'selle vaimude maja ligidale.» «Noh, see on rohkem kül sellepäast, et nad ei taha minna niisugusesse kohta, kus on inimene tapetud
annaabi.ee 
