sooja vee rannikumerest avamerele. · Läänemere sügavus Eesti põhjarannikul ja Läänerannikul on oluliselt erinev. · Tulenevalt sellest, et Väinameri on madal keerutavad jetid põhjast üles liiva ja muda, mis on kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile. Soome lahes selliseid probleeme ei esine. · Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele. · Parimad lained on Hiiumaa ja Saaremaa läänerannikul ning Loode Eestis. Soome lahes on lainekõrgus suurem kui Väinameres. · Talvel jäätuvad Läänemere põhjapoolsed lahed, avameri jäätub väga harva. · Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. · Põhjarannikul on mere avatuse tõttu hulgaliselt rüsijääd, mistõttu jääolud on kehvemad
kahjulik nii mere ökosüsteemile kui ka jeti mootorile. Madal meri Eesti läänerannikul mõjutab ka suplejaid. Vesi küll soojeneb kiiresti ja lahesopid takistavad tuultel sooja vee ärakandmist rannast, kuid paljudel juhtudel jääb vesi suplemiseks liiga madalaks, takistavaks teguriks on ulatuslikud roostikud. Rannikumere avatus avamerele avaldab positiivset mõju lainetusele, seetõttu ka surfimisele. Jääolud on parimad Eesti läänerannikul, seetõttu on sealsed piirkonnad populaarsed jääpurjetajate seas. Eesti rannikumeri pakub häid võimalusi seni Eestis vähelevinud rekreatiivsetele aladele nagu näiteks meresüstadega sõitmine ja jalgsimatkad laidudel. 24.Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine. Eutrofeerumist
annaabi.ee 
