Antiseptika/aseptika Lapsevoodipalavik tappis mõnedes haiglates nt sünnitajaist 20-40%. Seda peeti loomulikuks ja samas üleloomulikuks sünnitamise ja naistega kaaasas käivaks nähtuseks, millega polevat võimalik võidelda. Õnnelik juhus aga näitas, et tegemist siiski veremürgistuse laadse, seega tuttava, asjaga nimelt keegi lapsevoodipalavikku surnud naist lahkav arst (st mees) lõikas näppu ja suri ka ise, kusjuures sümptomid olid samad, mis surevatel emadel. Ignaz Semmelweis (1818-1865) pani 1840. aastatel Viinis tähele, et ühes haiglas suri 10% ja teises 3% sünnitajaist. Vahe oli selles, et esimeses haiglas tegelesid sünnitajatega arstiks õppivad (sh siis ka lahkamisega tegelevad) üliõpilased, teises valmistati ette aga ainult ämmaemandaid (kes ei lahanud). Semmelweis tuli selles olukorras puhtempiiriliselt (enne Pasteuri jt) järeldusele, et on vaja ,,puhtust pidada",
kadumine. Väljasuremise põhjused: 1.) järsud keskkondlikud muutused (jääajad), 2.) globaalsed katastroofid (kokkupõrked asteroididega jms), 3.) liigi eksisteerimise loomulikud piirid (geenifond ei suuda anda enam uusi kohastumusi muutuvas keskkonnas), inimtegevus (liikide sihtotstarbeline hävitamine). Väljasurnud liigid: tarvas, tasmaania kukkurhunt, dodo. Selgelt tuleb vahet teha juba välja surnud liikidel ja välja surevatel liikidel. Riigieksam: mikro ja makroevolutsiooni võrdlus (erinevused: mikroevolutsioonis piisas muutustest alleelitasemel, makroevolutsioonil vaja uusi geene või regulaatorgeenide teisnenenud toimet. Mikroevolutsioon viib uute liikide tekkeni, makroevolutsioon liigist kõrgemaid üksuseid; mikroevolutsioonilised muutused on kiiremad, makroevolutsioonilised aeglasemad, mõlemas toimuvad samad evolutsioonitegurid, mõlemad viivad eluslooduses toimivatele muutustele).
annaabi.ee 
