tasemel. Selline tendents oli seejuures iseloomulik peaaegu kõikidele endistele Euroopa sotsialismimaadele. (ÜRO hinnangul on keskmise eluea lühenemine Ida-Euroopa majandusüleminekumaades üldse suurim, mis inimkonna ajaloo vältel on rahuaja tingimustes fikseeritud.) Siiski on seisak Eestis kestnud teistega võrreldes kauem ning keskmine sünnieluiga on jäänud püsima eriti madala taseme juures. Suremus 1950. aastateni oli Eesti suremusareng (mida iseloomustavad näiteks keskmine sünnieluiga ja surmapõhjuste struktuur) igati võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus
perioodile. Kujunes välja järjestusmudel hariduslapsedtöö. Vanemates, 20. sajandi algul sündinud põlvkondades jäi naiste õpingutee meeste omast kõigil haridusredeli astmetel lühemaks. Ajapikku asjad muutusid kõigepealt madalamatel ja seejärel järjest kõrgematel kooliastmetel. Kõrghariduses toimus sama pööre 1934.1938. aastate põlvkonnas. Suremus 1950. aastateni oli Eesti suremusareng võrreldav samalaadsete protsessidega Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides. Nii Ida- ja Lõuna-Euroopa maade kui ka Nõukogude Liidu vabariikide seas asus Eesti keskmise eluea poolest liidripositsioonil. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et kuigi 1940.1950. aastad olid eesti rahva saatuses 20. sajandi süngeimad, jätkus selgi perioodil, kui jätta kõrvale sõjategevuse ja represseerimiste tagajärjel tekkinud otsesed inimkaotused, pidev keskmise sünnieluea kasv