Teisalt võib surija olla ümbritsetud haiglapersonalist, kuid end ikka üksikuna ja mahajäetuna tunda. On ju loomulik, et haiglas olev surija tunneb end eraldatuna perekonnast ning kodu hubasusestja tuttavlikkusest. (Roper jt 1999) Surijal pole kerge otsida abi õdedelt ning õdedel pole lihtne omapoolset kaasaelamist ilmutada. Vahel on põhjuseks see, et õed ei mõista, et reaktsioonid nagu viha ja depressioonid on suremisprotsessis ,,normaalsed". Surija õendushoolduse oluline aspekt on kaastunde ja sümpaatia ilmutamine. (Roper jt 1999) Vahetult pärast surma Esimestel surmale järgnevatel tundidel ja päevadel tuleb perekonnaliikmetel teha palju otsuseid ja tegeleda mitmesuguste praktiliste asjadega. Õde võib anda praktilisi nõuandeid selle kohta, mida vahetult pärast lähedase inimese surma on vaja teha. Enne kui sugulased lõplikult haiglast lahkuvad, annab õde neile üle ka lahkunule kuulunud vara
kõrgenenud temperatuur, verejooks dialüüsivedelikku, õhkemboolia) 4) jälgima vedeliku bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist, infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi 13. Elustamine abivahenditega ja ilma nendeta Äkksurm ebaloomulik surm (enneaegne surm) haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud organismis sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom, millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma-
annaabi.ee 
