Õendustöö peab olema korraldatud nii paindlikult, et selles võiks arvestada neid ajaperioode, millal patsient saab hakkama oma häiretega ja valukontroll on optimaalne. (Roper jt 1999) Kuigi inimeste reageering surmale on paljuski sarnane, on õenduse individualiseerimisel siiski väga oluline mõista, et iga surija ja teda ümbritsevad inimesed reageerivad surmale isemoodi. On nii palju erinevaid asju, mis võivad surijat kartma panna ja temas hirmu tekitada: näiteks hirm surma, valude, suremisprotsessi ees; hirm kaotada oma väärikus ja kontroll enese üle; hirm jääda üksinda või mure lähedaste pärast. Õde pole ehk võimeline kõrvaldama hirmu ja ängistust, kuid siiski võib ta lihtsaid vahendeid kasutades patsiendi olemuse mugavamaks muuta. Nendeks vahenditeks on osavõtlikkuse ilmutamine, surija murede ärakuulamine ja talle seltsiksolemine. (Roper jt 1999) Haiglas viibivad surijad võivad tunda vahel lämmatavat üksindustunnet vaatamata sellele, et
mitteküllaldane perfusion;hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus kujunevad ca 10 min. jooksul tööjaotus elustamisel 1) optimaalne rühma koosseis on vähemalt 3 inimest (N:arst + 2 õde) 2) tööjaotus tehakse kohe selgeks: üks teeb südamemassaaži, teine vastutab hingamise eest, kolmas ravimite eest
annaabi.ee 
