kodumaale tagasi. Uusi asundusi tekkis aga ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks San- vanades asukohtades Peterburi ja Pihkva gaste väljarändajate kirjadest oma endisele kubermangus. mõisahärrale krahv Bergile: ei oleks kül hul- 20. sajandi algul ulatus väljaränne lõpuks kuma tulnud aga et rahvast ni paks olija asset ka Vaikse ookeanini Kaug-Idas - eesti asun- elata ei olnud [—] siis mindigi vaid surembat dused tekkisid Ussuurimaale, kuhu asusid kottust kaema. peamiselt eesti randlased Hiiu- ja Saaremaalt. Kui võrrelda Eesti, Läti, Leedu ja Soome 19. sajandi lõpust esines ka väljarännet üle väljarännet, võib näha, et enam sarnasust Vene riigi piiride - nii teistesse Euroopa leidub kahe esimese ja kahe viimase vahel. maadesse kui ka Põhja-Ameerikasse. Eluko- Eestlaste ja lätlaste väljaränne oli valdavalt
Ka sisekolonisatsioon uute maade ülesharimisega ei suutnud oluliselt leevendada rahvaarvu ja asustustiheduse kasvust suurenevat agraarset ülerahvastust. See sünnitaski väljarände. Nii seletasid seda ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks Sangaste väljarändajate kirjadest oma endisele mõisahärrale krahv Bergile: “... ei oleks kül hulkuma tulnud aga et rahvast ni paks oli ja asset elata ei olnud ...”, siis mindigi vaid “surembat kottust kaema”. Küsida tuleb, kas Eestist minejaid oli palju või vähe? Kuidas olid lood naabritel ja mujal Euroopas? Võrreldes väljarännet Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest, tuleb nentida, et enam sarnasust leidub kahe esimese ja kahe viimase vahel. Eestlaste ja lätlaste väljaränne siirdus peamiselt Venemaale, võimalust mööda lähipiirkondadesse ja oli valdavalt agraarse iseloomuga ja hõlmas vaadeldava perioodi lõpuks olenevalt piirkonna majandusliku
annaabi.ee 
