Praktikalisel mõistusel on 3 postulaati, mis jäävad teoreetilisele mõistusele kättesaamatuks. Kategooriline imperatiiv nõuab e. postuleerib: · tahtevabadust Inimene tunneb vabadust kui oma sisemist olemust, seda pole võimalik teoreetiliselt tõestada. Kohuse mõiste põhineb vabadusel. Inimene vabaduse kandjana on asi iseeneses; · hinge surematust Õiglustunne püsib hinge surematusel; · usku Jumalasse Jumala olemasolul põhineb usk oma kõlbelisse jõudu. Inimeseks olemine tähendab vabadust. Moraalne relativism ja absolutism Moraalse absolutismi (ld absolutus tingimatu, sõltumatu) järgi eksisteerivad absoluutsed universaalsed standardid, millega tegevuse moraalsust hinnata. Mineviku ühiskondades oli ülekaalus moraalne absolutism. Deontoloogiline eetika
seonduv. Olulisimalt paljusid tavalisi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. (lambatalee õlul kandev mees tähistasKristust, head karjust. Nii ka kala. Püha Vaimu sümboliks tuvi, lootusel ankur, surematusel paabulind jne. Renessanss rõhk individuaalsel eneseteadvusel. Selle tulemuseseks oli, et keskajal lahus hoitud sakraalne ja profaanne tasand sulasid kokku ja maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks. Muutus õigustatud maailma kogemuslik(empiiriline) tundmaõppimine. Enam ei kasutatud sümboolseid skeeme ,,taevaste asjade" näitlikustamiseks, vaid Piibli tegelasi hakati kujutama inimlähedaselt. Piibli tegelased kui ajaloolised isikud.