ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud. Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde. Helena oli Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja. Hephaistos: Vanakreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4 ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. Herakles: Vanakreeka mütoloogias armastatuim kangelane, Zeusi ja Alkmene poeg. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna
Lahingus oli Aresel oma saatkond. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars. HEPHAISTOS Hephaistos oli Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Tulejumal, kes mõnedel allikate järgi on Zeusi ja Hera poeg, teistes aga ainult Hera poeg. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Räägiti, et tema ema viskas ta taevast alla kui märkas, et poeg on lonkur, teisalt, et seda tegi Zeus, kui too püüdis Hera eest seista. Hephaistos oli Olümposel kõrge au sees kui surematude töömees, nende ralvameister ja sepp, kes valmistas taevalistele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Ta oli lahke rahuarmastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Hephaistos oli sepatöö patrooniks. Kui toimus laste pidulik vastuvõtmine linnakodanike hulka, oli Hephaistos selle tseremoonia jumal. Rooma mütoloogias on tema vaste Vulcanus. Hephaistos Hestia HESTIA