Väga hästi jäi mulle meelde lõik raamatu lõpus, mille siinkohal ka välja tooksin. ,,Sest mina, Sinuhe, olen inimene ja inimesena olen elanud igas inimeses, kes enne mind on elanud ja inimesena elan igas inimeses, kes pärast mind tuleb. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ta kurbuses ja hirmus ma elan, ta headuses ja kurjuses, ta õigluses ja ülekohtus, ta nõrkuses ja vägevuses. Inimesena saan inimeses elama igavesti ega sellepärast vaja ohvreid oma hauda ja suremattust oma nimele. Seda kirjutas Sinuhe, egiptlane, tema, kes elas üksildasena kõik oma elu päevad." Peale selle lugemist jäin ma lausa pikalt mõttesse. Tegelikult me ju elamegi kõigis inimestes, anname seda edasi teistele ja saame seda teistelt ja see, kuidas Mika Waltari seda väljendanud on, meeldis mulle väga. Tegelastest meeldisid mulle kõige enam Kaptah ja Sinuhe. Kaptahi olek just ja see, et ta hiljem ikka veel oli
eest. Väga hästi jäi mulle meelde lõik raamatu lõpus, mille siinkohal ka välja tooksin. ,,Sest mina, Sinuhe, olen inimene ja inimesena olen elanud igas inimeses, kes enne mind on elanud ja inimesena elan igas inimeses, kes pärast mind tuleb. Ma elan inimese nutus ja rõõmus, ta kurbuses ja hirmus ma elan, ta headuses ja kurjuses, ta õigluses ja ülekohtus, ta nõrkuses ja vägevuses. Inimesena saan inimeses elama igavesti ega sellepärast vaja ohvreid oma hauda ja suremattust oma nimele. Seda kirjutas Sinuhe, egiptlane, tema, kes elas üksildasena kõik oma elu päevad." Peale selle lugemist jäin ma lausa pikalt mõttesse. Tegelikult me ju elamegi kõigis inimestes, anname seda edasi teistele ja saame seda teistelt ja see, kuidas Mika Waltari seda väljendanud on, meeldis mulle väga. Tegelastest meeldisid mulle kõige enam Kaptah ja Sinuhe. Kaptahi olek just ja see, et ta hiljem ikka veel oli truu