Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2) Täisnurksed tänavakvartalid 3) Planeeringutel arvestati keskkonnaga · Villa urbana: linnaelamu, neljakorruselised üürimajad kuni paleedeni välja · Villa surbana: eeslinnaelamu, kohandati ümbritseva keskkonnaga · Villa rustica: maamaja e mõis, suured siseõud · Templiaia komponendid: pühamu, hiis, pühaveekogu, kujud ja alleed 6. Aiakunsti areng Mesopotaamias Mesopotaamias elasid sumerid kes olid esimesed kirjaoskad, nende elu keskendus, et leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutusi periooditi. Mesopotaamias ehitati tsikuraate, ehk astmiktempleid. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Tavaliselt asus
Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn. Teater oli rohkem vaesemate inimeste poolel. Pärsia aedade sünd. Aleksander Suure rajatud Egiptuse Aleksandria linn, aastast 331/332.a.e. Kr. Niiluse deltas. Rooma: Egiptuse aedade suletus. Roomas sündis renessansarhitektuur. Villa urbana linnaelamu. Täisnurksete elamukvartalite vahel aatriumid, peristüülid, suletud aiad ja avatud haljasalad. Villa surbana eeslinnaelamu. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku. Villa rustica maamaja e. mõis. Oluline koht majapidamisruumidel. Suured siseõued, tornid ja väravaehitus, millel on kaitsefunktsioon. Kindlustatud lossid. 6.Aiakunsti areng Mesopotamias. Sumeri tsivilisatsioon oli esimene rahvas, kes arenes kirjaoskajaks rahvaks u. 4000 a. eKr. Elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutuse periooditi. Mesopotaamiat peetakse terrass- ja katusaedade tekkekohaks.