Tüvi – sõnaosa, millega afiks liitub vms Prefiks – tüve ees asuv afiks Sufiks – tüvejärgne Infiks – tüve sees paiknev (ka transfiks) Tsirkumfiks – prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon Morfeemide liitmine e afikseerimine Modifitseerumine – liitmisega koos toimuv osaline fusioon Reduplikatsioon – tüve täielik kordamine või osaline kordumine Prosoodiline transformatsioon – rõhu või sõna intonatsiooni abil Superfiks – morfoloogiline suprasegmentaalne vahend Lühendamine – liitumise vastand Morfotaktika – morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud Kliitik – tüvega nõrgemini seotud, liidetakse sageli juba muudetud sõnavormidele. Nt liide – ki. Muutmine – morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid. Muutekategooriad koosnevad morfosüntaktilistest tunnustest. Muutevormid - sama sõna erivormid
erandeid. 5 Sufiks – pärast tüve (tüpoloogiliselt sagedasemad) Prefiks – enne tüve infiks – tüve keskel tsirkumfiks - üks osa enne ja teine pärast tüve, saksa ge-mach-t Lisaks nimetatakse veel mõnikord: reduplitseeritud afiks - afiks, mis on mingi teise osa kordus (vä-väga) suprafiks e superfiks - suprasegmentaalne nähtus morfoloogilise tähendusega. pannakse suuremale üksusele peale (vahepeal nt välde, rõhk-inglise keeles: inglise VERB SUBSTANTIIV conv´ict cónvict convért cónvert pervért pérvert portmanteau – morfeemid - palju tähendusi on kokku pikitud nullmorfeem - raamatu+0, eesti keeles nt nimetavas käändes, sest seal pole midagi,
annaabi.ee 
