Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu. Üleloomulik printsiip - kogemuseväline, supranaturaalne. Numen ebaisikuline vägi, jumala vägi, mis on rooma religiooni põhimõtetest meieni kanduud. Seda võib tarvitada religiooniteadusliku mõistena jumalate kohta. Religiooni siht või kuhu inimene oma mõtlemise ja käitumisega püüdleb suhtlemine numeniga, suhtlemise 1) erivorm on allumine ja see on vabatahtlik. Kui inimene mingi religiooni omaks võtab, siis tunnistab jumalat või jumalaid endast kõrgemateks. See on religioosse käitumise suunitlus.
nähtustesse, kellest või millest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb usuliselt austada, kummardada ja teenida. 1 Usk - Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Religiooni objektiks on üleloomulik (supranaturaalne) ja kogemuseväline (transtsendentaalne) vägi. Religiooni subjektiks on inimpsüühika. RELIGIOONI ÜLESANDED: Nähtusi seletav funktsioon Ühiskonda kindlustav funktsioon Inimest psühholoogiliselt toetav funktsioon Traditsiooni loov ja nõnda sotsiaalset mälu edasikandev funktsioon Émile Durkheim: Pole ühtki religiooni, mis oleks vale. Buddha: Tuhat munka tuhat usundit. Tolerantsus sallivus teistsuguse suhtes.