Maapäev, kus Patkul pidi oma käigust ette kandma. Võib arvata, et ta andis väära pildi läbirääkimiste käigust ja ässitas aadelkonda sellistele tegudele, mis kuningale andsid põhjust teda riigireeturiks pidada. Ilma kuninga nõusolekuta pandi ametisse neli uut resideerivat maanõunikku, kes pidid "isamaa puutumatust, vabadust ja eesõiguste alalhoidmist ning kinnitamist tähele panema". Nende tegevusjuhend oli Patkuli kirjutatud. Samuti oli ta kokku pannud Supliigi, kus maa olukorda kuninga tegevuse tagajärjel väga jubedates värvides kirjeldati. Muidu aravõitu Maapäev oli seekord erakordselt julge, sellele aitas kaasa kindralkuberner Hastferi puudumine, kes oli sõitnud välismaale oma tervist ravima. Kuninga truu teenrina poleks ta niisugust jultumust lubanud sündida, sest Patkul kaebas väga, et Hastfer tema tegemisi Stockholmis oli püüdnud igati torpedeerida. Alles juunis 1693 tuli Hastfer tagasi ja hakkas kohe hädaohtlikku
1689) tegi sõjaväelist karjääri Rootsis, tõustes 1675. aastal ooberstiks. 1679. aastal läks ta erru ja kümme aastat hiljem kanti ta naturalisatsiooni korras Rootsi aadlimatriklisse (rootsi k. Bock från Lahmes). Et ta suri pärijateta, läks mõis tema vennale Anton Johannile (u 16201685). 1747. aastal arvati Lahmuse mõisaomanik Liivimaa aadlimatriklisse. EAA, f. 854, n. 3, s. 441, l. 2 Väljakirjutus Eestimaa Ülemmaakohtule saadetud 19. märtsi 1664 supliigi lisast Eestimaa rüütelkonna arhiivi matriklikomisjoni toimikutesse kogutud genealoogiliste materjalide seas on väljakirjutus kohtudokumendist, kus Wilhelm Bock oma ema Elisabeth Klodti nimel kinnitab, et tema isa Heinrich Bock on müünud talupoeg Reinu koos viimasele kuuluvaga 100 riigitaalri eest Claus Brackelile. Talupoegade pärisorjusliku sõltuvuse üks vorm oli talupoegade müümine maast lahus. Seda esines Eestis nii
annaabi.ee 
