VULKAANID Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kus vulkaanid Maal paiknevad? 3. Vulkaanide asukohtade kaart 4. Kust on vulkaanid pärit? 5. Vulkaanide tüübid 6. Kihtvulkaanid ja Kilpvulkaanid 7. Supervulkaanid 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart Kust on vulkaanid pärit? Meie planeet koosneb eri kihtidest.Ta sisemus on hõõguv ja väga tugeva rõhu all,
põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Maavärinad Inimesed tevad juba ammu, et loodu vahepeal liigub ja, et looduses tekib vahpeal nihkeid
rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan). Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järele vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Supervulkaanide poolt õhkupaisatud vulkaanilisel tuhal ja aerosoolidel on kliimale ja elustikule väga tugev mõju. Arvatakse, et Maa
vulkaaniline sete – vulkaanist väljapaiskunud materjal kuum täpp – mõnel juhul ulatub läbi maakoore, lõõr, mille kaudu toimub vedela materjali väljavoolamine. Siin on tekkinud suur vulkaaniline ala. Magma liigub vahevööst läbi litosfääri „supervulkaan“ e. „hiidvulkaan“ – termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võismamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks tegevvulkaan – vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Peamised vulkaanidega seotud gaasid: H2O, CO2, SO2, H2S, N2, H2
annaabi.ee 
