Kettaseadmete nimedena kasutatakse ladina tähestiku tähti, mille järel on koolon. Tavaliselt a: ja b: on flopikettaseadmed, c:, d: on kõvakettaseadmed ja e: on CD-ROM. Monitor Monitor (kuvar, displei) on nii tähtis element töölaual, et osa arvutikasutajaid peabki monitori arvutiks. Tõesti, monitori abil toimub ju suhtlemine arvutiga. Monitori ja arvuti koostööd organiseerib graafikakaart. Uutel arvutitel on standardiks SuperVGA graafikakaart, varem toodeti ka EGA, VGA, Hercules jm. kaarte. Multimeedia-programmide kasutamiseks peab arvutis olema veel helikaart. Monitoripildi kvaliteedi määrab kaadrilaotussagedus, mida mõõdetakse hertsides. Kaadri-laotus-sagedus näitab, mitu korda sekundis pilti ekraanile tuuakse. Lihtsate rakendus-programmidega tööks soovitatakse osta monitor, mille ekraanipunktide eraldusaste on 800x600 pikselit ja kaadrilaotussagedus 76 Hz.
ja paaritu rea kordamööda esitust ja väsitab silmi. Tutvustati IBM-i poolt 1990- ndal aastal. Loodi asendamaks 8514/A- adapterit. Lubas samasid resolutsioone mis 8514/A (640 x 480 või 1024 x 768), kuid suurema arvu korraga esitatavate värvidega (65 tuhat värvi, 8514/A 256 värvi asemel). Enamik IBM- ühilduvate arvutite ja seadmete valmistajaid valis aga teise tee, jätkates algse VGA edasiarendamist. SuperVGA - praeguseks kõige enam levinud standard, kindel norm ridade ja pikselite arvu kohta puudub; reeglina on pikselite arv mõlemas suunas 750 ja 1024 vahel. Palju värvusi ja IBM tüüpi PC- de peamised graafikastandardid Lahutusvõime Kaadrisagedus Standard Liidese pistik Värve pikselites Hz
annaabi.ee 
