Hästi oluline masside mõjutamisel oli ka see, et popkunst pakkus jälle kord midagi arusaadavat - olles enamasti nii figuratiivne kui realistlik ja kujutades jälle reaalset elu ning tegelikku keskkonda. Midagi ei soovitud idealiseerida, vaid pigem populariseerida - tarbides ühtaegu edukalt olemasolevaid kommertsmüüte kuulsustest. Kuna popkunst sündis Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis, on see keskkond, mida popkunst tunnustab ja kajastab, superurbanistlik, st vaid 20. sajandi metropolide maailm. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just selsamal ajal sellessamas ühiskonnas elavad, ahnitsedes enda ümber kuhjavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum".
Pariisi ja New Yorgi ooperiteatri laemaalid. Katedraali vitraaz. POPKUNST (1950. a. II poolel) kunsti külastajad on kaugenenud kunstist sest kaasaegne kunst on mõistmatu. 90% kaasaegsest kunstist on ühiskonnakriitiline. Sokeeriv, paneb mõtlema. Kommertskeskkond: maalis, graafikas ja skulptuuris hakkasid esinema kõik meid igapäev ümbritsev: reklaam, koomiks, kiri, poptähed, pakendid, vannitoad, hotellid jne... 100% SUPERURBANISTLIK. I NEODADA(1950.ndate lõpp/1960.ndate algus)- üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950.ndate lõpus 1960.ndate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. e uus antikunst. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Marcel Duchamp'i pärandi taasavastamine. JASPER JOHNS, USA lippude seeria; Pronksi valatud kaks õllepurki. ROBERT RAUSCHENBERG ,,Voodi"- pealmisele kattele on pritsitud värvi. ,,Monogramm" kits auto- kummiga.
annaabi.ee 
