puudutavates seadustes; seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PerS, PärS, – on loodud asjade korraldamiseks üldistes ÄS ; huvides; – on loodud üksikute asjade korrastamiseks – on iseloomustatav halduse ja isiku alluvussuhte individuaalhuvides; (sub- ja superordinatsiooni) põhimõttega; – lähtub tegutsevate isikute võrdsuse – halduse ja isiku vaheliste õigussuhete põhiline positsioonist; kujundamisvahend ühepoolselt antud võimuakti – õigussuhete reguleerimisel põhiliselt mõlema (haldusakt); poole kokkulepe (leping); – lubab haldusaktide täitmise tagamiseks rakendada – lubab täitemenetlust üldjuhul alles pärast
konsultantide jne. ametikohtadel. §3. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. 1. Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Sellega on tegemist siis, kui kõik vastava halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes sub- ja superordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt organitele on astendatud ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures kõrgemalseisval organil on tavaliselt interventsiooniõigus alluvate organite tegevuse suhtes. Tsentralisatsioonisüsteemi puhul saab rääkida pädevuse vertikaalsest jaotusest erinevate organite vahel
konsultantide jne. ametikohtadel. §3. Halduse organisatsioonilised süsteemid Halduse organisatsioonilised süsteemid on haldusorganite pädevuse piiritlemise ja teostamise põhialusteks. 1. Tsentralisatsiooni- ja detsentralisatsioonisüsteem Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks on subordinatsioonisuhted. Sellega on tegemist siis, kui kõik vastava halduse kandja organid asuvad üksteise suhtes sub- ja superordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt organitele on astendatud ka nende poolt antavad õigusaktid. See tähendab, et hierarhilises süsteemis madalamal astmel asuva organi aktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisva organi aktidega, kusjuures kõrgemalseisval organil on tavaliselt interventsiooniõigus alluvate organite tegevuse suhtes. Tsentralisatsioonisüsteemi puhul saab rääkida pädevuse vertikaalsest jaotusest erinevate organite vahel