· ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolilised - skemaatilised - regionaalsed (kultuurilised) - tööalased - kodeeritud
munaeelistuse näitel). Hõbekajakad eelistavad suuremaid munasid. 10. Järeldus "tiitrimiseksperimendist" heterogeense summatsiooni seadus. Käitumine ei vallandu alati mitte üheainsa kindla signaalärritaja mõjul, vaid tihti määravad konkreetset käitumist mitmed ärritajad. Igaühel on oma roll. Ühest ärritajast võib piisata. Erinevad ärritajad võivad üksteist võimendada või pärssida. Kokku on see heterogeense summatsiooni seadus. 11. Supernormaalsed ärritajad, nende osa päästiktunnuste evolutsiooni seletamisel. Supernormaalne ärritaja on looduses mitteleiduv ärritaja, mille omadused oluliselt erinevad looduses tavapäraste signaalärritajate omadustest, kuid mis kutsuvad vastava käitumise esile viimastest suurema tõenäosusega. 12. Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus. Samasugustele ärritajatele võivad loomad erinevalt reageerida, sõltuvalt mõnest väikesest erinevusest
o Mõnikord on mõistlik luua uusi elukohti pigem ebatraditsioonilistesse selmet meeliselupikadesse Ökoloogiline lõks levinud, ohtlik ja salakaval · Seniteadust palju levinum nähtus · Liikide ja populatsioonide käekäigu seisukohast väga ohtlik · Väga rakse kindlaks teha · Lõksust päästmine ei pruugi õnnestuda Inimene · Magusahimu · Alkoholilembus · Supernormaalsed ärritajad · linnastumine Suguline valik inimesel 17.nov 2011 P. Hõrak Igas ühiskonnas on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud sooline ebavõrdsus, mis väljendub naiste ja meeste erinevas staatuses, nende erinevates õigustes, kohustustes, vastutustes ja võimalustes. Seetõttu on kogu sotsiaalkulutuurile omane erinev ootus naiste ja meeste sotsiaalsetele rollidele, tööde jagunemisele, emotsionaalsusele, suhtlemisviisidele, eneseteostusele ja käitumisele.