Noovad on kaksiktähed, millest üks on HR- diagrammi peajada täht, mis on alustanud paisumist ning teine valge kääbus. Paisuvalt tähelt hakkab vesinik voolama valgele kääbusele, mis kattub üha pakseneva vesiniku kihiga. Kihi temperatuur tõuseb ja lõpuks tähe pind plahvatab. Valge kääbus ise ei hävi vaid alustab uue vesinikukihi kogumist. Kui vesinikku kogunud valge kääbus plahavatuses ka ise tervenisti plahvatab, on tegu supernoovaga. Kui võiks arvata, et selliseid ükskitähti nagu Päike on enamuses, siis tegelikult on üle pooltest tähtedest mitmiktähed. Mitmiktähed on näiteks ümber üksteise tiirlevad kaks tähte, aga võib olla ka süsteeme, kus kaks kolmiktähte tiirlevad ümber süsteemi massikeskme jne. Täheparved jaotatakse kerasparvedeks ja hajusparvedeks.
10 korda suuremast tähest. Tavaliselt on supernoova põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Sama võiks juhtuda päikesega, kui ta oleks suurem ning tal saaks otsa vesinik tuumas, mida ta kasutab termotuumareaktsioonidel. Ajaloodokumentide kohaselt on inimene palja silmaga näinud kaheksat supernoovat. Üks neist on SN1572 ehk Tycho Noova, (teadlase Tycho järgi, kes uuris seda noovat) mis oli supernoova Kassiopeia tähtkujus. Tegu on 1572. aastal toimunud supernoovaga, mida peetakse astronoomias ajalooliselt tähtsaimaks sündmuseks, mistõttu algas astronoomias revolutsioon. ,,Uue tähe" sünd muutis antiikajast pärit mudeleid taevast, maast ning taevakehadest, mille järgi peeti tähti igavesteks ning püsivateks. Hakati koostama tähekaarte ning 6 selleks leiutati astronoomiaks vajalikke uusi ning täpsemaid instrumente. Supernoova pälvis
Päikese kiirgus pühib minema tema ümber oleva üleliigse gaasi. Algab rahulik periood tähe elus, mis võib kesta miljardeid aastaid. Väiksemate tähtede puhul nagu Päike on järgmiseks staadumiks punane hiid. Tähes tõuseb rõhk ning täht paisub ja jahtub. Viimaseks staadiumiks on valge kääbus. Suurema massiga tähtede elu kulgeb tormilisemalt. Nad põletavad oma kütuse ära tunduvalt kiiremini. Suurte tähtede elu lõppeb tihti, kas noova või supernoovaga, mis kujutab endast suurt plavhatust. Järgi jääb, kas must auk, neutronnäht või pruun kääbus. universumi evolutsioon - Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja elementaarosakesed, edasi tekkisid esimesed deuteeriumi ja triitiumi tuumad, edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia ning elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Hakkas tekkima aine ning universum liikus
6 tähed, teised purskavad või pulseerivad. Võimsamaid muutusi esindavad noovad, mille heledus võib kasvada umbes 10 000 korda suuremaks. Noovasid seletatakse plahvatustega, mis tekivad massivoolude tagajärjel lähiskaksiktähtedes ja mis paiskavad tähe pinnalt maailmaruumi vähesel määral ainet. Kõik need nähtused on siiski väga tagasihoidlikud, võrreldes supernoovaga. Supernoova märgib kogu tähe plahvatamist, protsessi jooksul võib valgustugevus kasvada kuni 10 miljardit korda. Kohas, kus ka suurimate teleskoopidega tehtud fotodel polnud võib-olla jälgegi tähest, süttib uus silmaga nähtav valgustäpp. Kui supernoova plahvatab Päikese lähedal, siis särab ta nii tugevasti, et on ka päeva ajal kergesti nähtav. Selliseid nähtusi esineb kahjuks harva: viimase tuhande aasta jooksul on Maal nähtud ainult nelja supernoova lahvatust Galaktikas.
annaabi.ee 
