6. Laamtektoonika: põhjused, mandrite liikumine, tulemused. Maapõue liikumine. Vahevööst sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemise ja laamade teineteisest eemaldumise. Lõhesid mööda tuleb maakoorde magma, mis tardub seal ning tekivad ookeanilised maakoort moodustavad kivimid. Mandrid võivad läbi viia horisontaalsuunalisi triive. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid ehk superkontinentideks. Näiteks on Wegeneri arvates moodustasid kõik tänased mandrid kunagi ühe hiidmandri, mida ta nimetas Pangaeaks 7. Vulkanismi põhjused, liigitus, tagajärjed, ohud. Vulkaan tekib, kui magmat koguneb maakoorde tekkinud lõõri liiga palju ja siis ta pressib end välja igaljuhul. Liigitus: Kustunud, suikuvad, aktiivsed. (Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid). Mudavoolud, eraldub mürgine süsinik ja vääveldioksiid ning N,Cl,F jt ühendid, ,,suits". Maavärinad, varingud, maa liikumine
Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. 36. Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos. Litosfääri laamade horisontaalsed liikumised pole geoloogilise aja vältel päris kaootilised. Triivides pika geoloogilise aja jooksul, mandrilised laamad liituvad üksteisega hiid- ehk superkontinentideks, mis enne uut lagunemist võivad koos püsida kuni 200-400 miljonit aastat. Viimane hiidkontinent on Wegeneri nimetatud Pangea, mis moodustus 350 miljonit aastat tagasi ja lagunema hakkas 160 miljonit aastat tagasi (praegu elame lagunemise ajal). Varasemad superkontinendid: 1miljard; 1,6miljardit ja 2,5 miljardit aastat tagasi. 37. Wilsoni tsükkel selle sisu ja ookeani arengu erinevad staadiumid. Too näiteid.