Joogivesi saadakse: 1) Allikatest 2) Pinnaveena 3) Põhjaveena 4) Riimvee magestamisel (kuivades piirkondades) Vee puhastamine 1) Heljuvate osade eemaldamine 2) Humiinhapete (värvivad vee kollasest kuni pruunini) eemaldamine 3) Liigse raua eemaldamine 4) Kloorimine/Osoneerimine 5) Kloorimine · pH 6-8 juures kloorgass lastakse vette ->moodustuvad HClO ja ClO- (koos lahustumatu Cl2-ga väljendatakse kui vaba kloor) · Superkloreerimine (väga resistentsete mikroorganismide tapmiseks) -> kloori liig (>0,1mg/L) -> kõrvaldatakse SO2, Na2SO3 või Na2S2O3 abil ->flitreeritakse läbi kaltsiumsulfiti või söe · Kloorimise kasutamisel joogivee töötlemisena peab vaba jääkkloori sisaldus jääma 0,3 mg/L 0,5 mg/L. Osoneerimine · Omab eelist kloorimise ees, kuna laguneb hapnikuks, st. Kemikaale ei jää vette.
Klooramiinid tekitavad ka kloorihaisu mis arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Ka ärritavad nad nahka ja silmi. Klooramiinid tekivad sageli vees mille pH on madal. Kuigi ka klooramiinil on on desinfitseerimisvõime on see 100 korda väiksem kui vabal klooril. Stabiliseeritud klooriühendid tekitavad vähem klooramiine kui stabiliseerimata. [4] 12 9.3. KLOORISHOKK Kloorishokk ehk superkloreerimine Kloorishokk tähendab kloori 5...10 kordset üledoseerimist. Kloorishokil on mitu otstarvet: see tapab mikroorganismid mis peavad vastu normaalsele kloorihulgale vees; peatab vetikate kasvamise ja üldjuhul kõrvaldab klooramiinid. Seetõttu on regulaarne kloorishokk loomulik basseinihoolduse osa. Kloorishokiks on olemas kiirestilahustuv shokikloor, kuid sobib kasutada ka granuleeritud ja vedelat naatriumhüpokloori.
annaabi.ee 
