aastal. Rootsist laienes reformatsioon edasi Soome. Mikael Agricola avaldas Lutheri ja Petri tõlgete alusel 1548 soomekeelse Uue Testamendi. Rootsile sarnane areng toimus Taanis. Et 1530. aastal vastu võetud Kopenhaageni usutunnistus (Confessio Hafniensis) tekitas luterlikus leeris segadust, kutsus kuningas Christian III 1537. aastal Taani Lutheri sõbra Johannes Bugenhageni, kes korraldas Taani kiriku Saksamaa mustri järgi. Taaniski sai kirikupeaks kuningas, superintendendile anti piiskopi tiitel ning kehtestati Augsburgi usutunnistus. Taanist levis reformatsioon edasi Norra ja Islandile. Ladinakeelne jumalateenistus ei asendatud siin aga mitte kohalike keelte, vaid taani keelega. See oli üheks põhjuseks, miks Norras ja Islandil leidis reformatsioon vastuseisu veel 17. sajandilgi. Poola varauusaja alguses Ida-Euroopas kujunes rivaalitsevaks paariks Venemaa ja Poola, kelle vastuolud said alguse juba
III kirikukorraldus, mis tegeliklt oli tagasipöördumine katoliku liturgia juurde, viimast sammu ei astutud. Rootsis 1593 a lõplikult luterlik, kui peetakse Uppsala kirikukogu, usuelu aluseks saab Augsburgi usutunnistus, luterlus saab rootsi riigi riigiusuks. Privileegide kinnituses, mis Eerik XIV tegi on juttu ka kirikuelust, kuid seal nim seda evangeelseks usuks, mitte luterlikuks usuks. Privileegide kinnituses jutu ka kirikuelust, tln superintendent määrati kirikuelu juhtima. Tln superintendendile antakse õigus kõlbmatuid kirikuõpetajaid kõrvaldada ja sobivamaid otsida. Sellega tln enda kirikuelu saanud eesti kiriku juhtimiseks. I korda ürit kirikuelu ühtsustada. Toonaseks Kirikujuhiks( tln superintendendiks) oli R von Geldern. Selgelt luterlik kirik. 1530ndatel a superintendent luterlik. Toompeal toomkirik ja toomkapiitel olid jäänud katoliiklikuks kuni 1565 aastani. 1565 määratakse eestimaal I piiskop Peeter Follig. Follig lühikest aega
annaabi.ee 
