vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.
vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks.