Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastatav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2 + 2H2SO4 = Ca(H2PO4)2 + 2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastatav. Kaltsiumdivesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. See on üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi. Toodetakse ka niinimetatud topeltsuperfosfaati, mis sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati (CaHPO4) ehk pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eristavate hapete mõjul. Väetamine fosforväetistega Fosforväetiste kasutamine on laialt levinud, sest fosfor pole elusorganismidele mullas liiga toksiline
naatriumtetrametafosfaat (Na4P4O12). 6. Fosforväetised. Kõige lihtsamaks fosforväetiseks on fosforiidi- ja apatiidijahu, kuid siin sisalduv vees raskesti lahustuv kaltsiumfosfaat on taimede poolt aeglaselt omastav. Töödeldes looduslikke fosfaate (apatiiti) väävelhappega moodustub kaltsiumdivesinikfosfaat: Ca3(PO4)2+2H2SO4=Ca(H2PO4)2+2CaSO4 mis on vees lahustuv ja taimede poolt kergemini omastav. Kaltsiumvesinikfosfaadi ja kaltsiumsulfaadi segu nimetatakse superfosfaadiks. Superfosfaati toodetakse Maardu Keemiakombinaadis. Fosforhappe neutraliseerimisel kaltsiumhüdroksiidiga tekib kaltsiumvesinikfosfaat, mida nimetatakse pretsipitaadiks. H3PO4+Ca(OH)2=CaHPO4+2H2O Pretsipitaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid taimejuurte eritiste mõjul muutub ta lahustuvaks ja omastatavaks. 7. Penteelide rühm. Penteelid on V rühma peaalarühma elemendid N, P, As, Sb ja Bi.