anandtech.com/doci/6446/TeslaK20.jpg). 6 4. Tarkvara 4.1 Operatsioonisüsteemid Superarvutite tarkvara on disantitud, et mitut ülesannet saaks teha korraga ning kiiresti. Tänapäeval kasutavad superarvutid kõige enam erinevaid variante Linux'it. 1980. aastate esimeses pooles ohverdasid superarvutid juhendite ühilduvuse ja koodi teisaldatavuse, et saada paremaid tulemusi (protsessimise- ja mälu kättesaamise kiirusi). Selle ajani olid superarvutitel enamasti väga erinevad operatsioonisüsteemid. Cray-1'l üksi oli vähemalt 6 erinevad operatsioonisüsteemi, mis olid suuresti tundmatud tavalisele arvutikogukonnale. Sarnaselt olid olemas erinevad ja mitteühilduvad vektoriseerivad ning paralleeliseerivad kompilaatorid Fortranilt. Selline trend lõppes kui loodi ühilduv juhendite komplekt Cray-1 ja Cray X-MP vahel ja võeti kasutusele arvutisüsteemid nagu Cray' Unicos või Linux.
suurematele mitte- puutetundlikutele ekraanidele sobimatu on. Küll aga leiab Windows 8 suurepärast kasutust puutetundlike ekraanidega seadmetel laptopidel, tahvelarvutitel ja telefonidel. (Wikipedia 2013; Microsoft 2013) 2. Linux'i distributsioonid Linux on vabalt arendatav mitmeplatvormiline operatsioonisüsteem, mis põhineb Unix'il. Linux'it saab kasutada personaalarvutitel, sülearvutitel, mobiilseadmetel, tahvelarvutitel, mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm. (Wedopedia) 2.1 Üldiselt Linux' operatsioonisüsteemidest Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i
annaabi.ee 
