Pisimad identifitseerimise alad on kõrgema taimestikuta alad kõrb, soolak jm ja suurimad identifitseerimise alad paiknevad liigirikkas troopilises metsas. 6. Mis on elementaarmaastiku tüsedus? Elementaarmaastiku tüseduse all mõistetakse kaugust tema ülemise ja alumise piiri vahel. Ülemine piir on troposfääris ja määratakse maise tolmu ja organismide leviku vööga. Alumine piir on pinnasevee kiht. 7. Elementaarmaastike tüübid migratsioonitingimuste järgi: eluviaalset, superakvaalsed (maapealne) ja subakvaalset (veealune). 8. Allutatud maastikud Alluvad maastikud on geokeemilise maastiku koostisosad ja järelikult nende klassifitseerimine võtab arvesse lammide, järvede jne geokeemilisi iseärasusi. 9. Millest sõltuvad elementide klargid? elementide klargid sõltuvad aatomi tuuma ehitusest, aga nende migratsioon välistest elektronidest, mis määravad ära elementide keemilised omadused. 10. Mis on kontsentratsiooniklark?
*ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees huumuse teke, turba teke lagunemine) Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne. 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest. 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal. 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil). Süsinikuringe (C) ...on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja
5. Veeringe (auramine, sagemete langemine, filtratsioon, äravool jm) ning sellega kaasnev *ainete lahustamine *edasikanne 6. Bioloogiline aineringe (fotosüntees; huumuse teke, turba teke ja lagunemine). ELEMENTAARMAASTIKUD: Ainete liikumisel oluline eristada elementaarsed osad maastikus nn. elementaarmaastikud 1. Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud Enamasti asuvad veelahkmel, kus põhjavesi ei mõjusta mulla teket ja valitseb ainete ärakanne 2. Superakvaalsed elementaarmaastikud alad, kus põhjaveed on lähedal ja võtavad osa maastike kujunemisest - eelkõige mullatekkest ja taimkatte kujunemisest 3. Subakvaalsed alad, kus pinnas küllastunud veega ja sageli vesi pinnal 4. Transakvaalsed elementaarmaastikud - seotud üleujutustega (vegetatsiooniperioodil) AINERINGED Süsinikuringe: …on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja
annaabi.ee 
